Teiste kotti on ikka põnev piiluda. Seekord piilume rahakoti asemel hoopis fotokotti ehk otsustasin oma fotokraami kotist välja kallata ja uudistame koos, mis seal kõike leidub.

Ilmselt on väga palju neid fotohuvilisi, kellel oma fotokotti — pungil erineva fookuskaugusega objektiive ning muud fotovarustust — pole. Samas on kindlasti põnev teada, mida üks keskmine fotokott võib endas peita. Seega otsustasin, et kallan oma fotokraami kotist välja ja vaatame koos, mis seal siis kõik leidub. Selleks, et kõik kenasti ära rääkida, tuleb alustada hoopis mitte fotokoti sisust, vaid loomulikult fotokotist endast.

Fotokott
Minu peamiseks fotokotiks on firma Gura Gear 30-liitrine foto-seljakott nimega Kiboko. Tegemist on selle firma veidi vanema mudeliga, mille tootmine on tänaseks lõpetatud.
Gura Gear’i seljakotid erinevad teistest turul olevatest fotokottidest välimuse poolest, sest neil on oma patenteeritud avamissüsteem, mida nimetatakse liblikasüsteemiks.

- REKLAAM -

Fotokott Kiboko / Foto: Jan Lepamaa

Nimi tuleneb seljakoti mõlema osa avamisel tekkivast kujust, mis sarnaneb liblika tiibadega. Seljakott on mõõdus, mida võib ilma probleemideta võtta lennukisse käsipagasis. Ainsaks miinuseks on asjaolu, et tal puudub eraldi sahtel/tasku sülearvuti jaoks. Aga ta ongi ju tegelikult fotokott, väga hea fotokott veel pealekauba. Kui peaksin seda kotti mõne sõnaga iseloomustama, siis nendeks sõnadeks oleksid: mahutav; mugav; kerge.

Kaamerakere
Olen kogu digiajastu olnud Canoni-usku. Nii on ka minu praeguseks kaameraks Canoni täiskaaderkere EOS 6D Mk II.

Palju on räägitud, et selle kaameraga Canon veidi kiirustas ning et võrreldes eelneva EOS 6D-ga on kohati isegi pisut tagasi mindud. Olles eelnevalt kasutanud just vanemat 6D mudelit, pole mina veel nende kuulujuttude põhjuseid avastanud – igas mõttes olen vahetusega rahul ning ainult plusse leidnud. 6D Mk II pole absoluutne tipp, kuid hobifotograafile piisavalt hea hinna-kvaliteedi suhtega.

Canon EF 70-200mm f2.8 L IS USM
Tegemist on esimese põlvkonna L-seeria klassikalise telefoto-suumobjektiiviga, millel olemas ka stabilisaator. Vana, aga töökas ja korraliku terava joonisega objektiiv juba täisava korral. Turul on juba ka II ja III seeria, kuid ka esimene rahuldab minu vajadused täielikult.

Canon 70-200 / Foto: Jan Lepamaa

Canon EF 100-400 mm f/4.5-5.6 L IS USM
Taaskord üks vanem objektiiv, mille noorem, uuem ja parem mudel hiljaaegu välja tuli. Tegemist jällegi Canoni L-seeria teleobjektiiviga ehk „valge toruga“. Tuleb tunnistada, et viimasel ajal leiab ta üsna vähe kasutust. Samas alati on ta mul fotokotis kaasas… Igaks juhuks. Korralik tööriist!

Canon 100-400 / Foto: Jan Lepamaa

Canon EF 24 – 105 mm F4.0 L IS USM
Veel üks klassikaline, lausa legendaarne Canoni L-seeria objektiiv. Väga universaalne ning päris tihti kasutust leidev objektiiv. Asendamatu reisiobjektiiv, kui vaja valida vaid üks, mis kaasa võtta. Seega üks minu enim reisinud objektiiv.

Canon 24-105 / Foto: Jan Lepamaa

Sigma 150mm f/2.8 EX DG APO HSM Macro
Nagu nimigi ütleb, on tegemist makroobjektiiviga, mille maksimaalne suurendus on 1:1. See on üks minu kõige kauem kasutusel olnud objektiive. Mõned head aastad tagasi olin usin makrotaja ning lillede ja liblikate pildistaja ja objektiiv oli pidevalt töös. Ka praegu leiab see üsna tihti rakendust ning on alati fotokotis ootel.

Sigma 150mm Macro / Foto: Jan Lepamaa

Irix 15mm f/2.4 Firefly
Irix Firefly on selline objektiiv, millest väga paljud ilmselt kuulnudki pole. Tegemist on manuaalfookusega, Šveitsi firma poolt loodud lainurkobjektiiviga, mis mõeldud nii täis- kui poolkaader peegelkaameratele. Irix Firefly mudel on plastikust konstruktsiooniga, mis teeb sellest hämmastavalt kerge 15mm lainurga. Objektiiv on üllatavalt väheste moonutustega. Taaskord üks väga hea hinna-kvaliteedisuhtega objektiiv. Lisaks on ta üks väheseid ülilainurk-objektiive, millele saab lihtsa vaevaga ette panna ka filtrid – nimelt on tal olemas 95mm filtrikeere. Kasutan maastike pildistamisel väga tihti nii kiil-, kui polariseerivat filtrit. Erilisse filtrihoidjasse saab kenasti panna need kaks filtrit korraga, ilma et objektiivi servadesse tekiks mingeidki varje. Kuna viimasel ajal pildistan maastikuvaateid üsna palju, siis see on ka minu üks peamisi ja asendamatuid kaaslasi fotoretkedel.

IRIX / Foto: Jan Lepamaa

Canon EF 50mm f/1.8
See on üks omamoodi objektiiv. Peale vaadates ja hinna järgi justkui ei tohiks ta olla miskit erilist – selline plastikust ja õrnake ning kasutatuna saadaval kõvasti alla 100€. Tegelikult on aga tegemist ühe parima hinna-kvaliteedi suhtega objektiiviga. Klassikaline “6 elementi 5-s grupis” ehitusega objektiiv, mis võimaldab kõrget pildikvaliteeti. Valgusjõulisuse, kompaktsuse ja soodsa hinna poolest on Canon 50mm F/1.8 objektiiv selline, mida julgen igale fotohuvilisele soovitada. Valgusjõulisus ehk suur F/1.8 ava tähendab, et selle objektiiviga saab pildistada hästi uduse taustaga portreesid või näiteks toidufotosid. Samuti võimaldab suur ava pildistada hämaras ilma lisavalguseta.

Canon 50mm f1.8 / Foto: Jan Lepamaa

Pentacon 200mm F4
Tõeline vanakooli klassika. Kunagisel Ida-Saksamaal valmistatud tõsine tööloom. 15-labalise diafragmaga ning ilma vääristuseta klaasidega. Vääristuse puudumine objektiivi minu jaoks nii eriliseks teebki, sest difraktsiooni ehk valguse murdumist ei saa tekitada ei Photoshop ega ka muud töötlusprogrammid. Selleks on vaja üsna spetsiifilist kontravalgust ning muid sobivaid tingimusi, aga kõik on võimalik, kui veidi planeerida ja sättida. Saavutatav tulemus ja pildikeel on need, mis kõik selle vaeva kuhjaga tasuvad. Võib vist isegi öelda, et see on üks mu parimaid objektiive.

Pentacon 200 / Foto: Jan Lepamaa

Meyer-Optik Görlitz Diaplan 100mm f/2.8
Mullitaja. Just nii seda objektiivi hellitavalt kutsutakse. Päris „mullitajaks“ peetakse Trioplani sarnase ehitusega objektiivi, mille hind küündib juba 500-600 € kanti ja rohkemgi veel. Kuid praktiliselt samaväärset tulemust saab ka kordades odavama toruga. Enda objektiivi ostsin eBay´st umbes 80€ eest. Tuleb küll ise pisut meisterdada ja veidi nuputada, kuid asi on seda väärt. Nimelt Diaplani puhul on tegu hoopis diaprojektori objektiiviga, millel puudub fotokaamera ette paigaldamiseks vajalik kinnitus-bajonett. Siinkohal tulebki appi pisike ajugümnastika ning osavad näpud. Minu kasutuses olev objektiiv on varasem mudel, mis on veel metallist korpusega. Hilisematel versioonidel on korpuseks plastik. Objektiivi ehitus on ülilihtne – 3 läätse ja ongi kõik.
Selleks, et need paar klaasitükki ja metallkorpus tänapäevase kaamera ette kindlalt kinni saada, pidin ära lammutama ühe vaherõnga. Mõni tund nuputamist ja meisterdamist ning valmis ta saigi.

Esimese katsetuse ajal polnud valgusolud just kiita ning nii jäi ka tulemus esialgu lahjaks. Arvasin juba, et asja ei saagi ning pean ikkagi õige „mullitajat“ ostma. Mõni päev hiljem olid valgusolud juba palju paremad ning pildisaaki nähes kiskusid suunurgad kõrvuni ?

Sellega said objektiivid nüüd fotokotist otsa. Edasi vaatame, mida põnevat sisaldab filtrite valik ning ka muud pisividinad, mida leidub samuti igasuguseid ja igaks otstarbeks.

Diaplan / Foto: Jan Lepamaa

Filtrid
Kasutan peamiselt 100mm filtri-süsteemi, ehk siis 100x150mm kiil-filtreid ning 100x100mm ring-polarisatsiooni- ja neutraalhalle filtreid. Enamus filtritest (nagu ka üks filtrihoidja) on Lee firmamärgiga, ringpolarisaator on aga Haida-nimelise firma toodang. Irixi 15mm lainurgale paraku Lee hoidja ei sobi ning selle objektiivi ees on kasutusel Vietnami firma BomboPhoto 95mm adapterrõngas ning filtrihoidja. Lisaks on fotokotis veel mõned UV-filtrid ning samuti ka keeratavad ringpolarisatsioonifiltrid.
Püsivalt pole mul ühelgi objektiivil pidevalt UV filtrit ette keeratud, sest lähtun sellest, et kui tahta teravaid pilte, siis iga lisaklaas muudab tulemuse mingil määral pehmemaks. Kui olen sattunud vahel mõnda rallit pildistama, siis keeran igaks juhuks ikka UV filtri ka ette, sest kunagi ei tea, kust mõni kivi lennates objektiivi suunas tuleb ?

Välklambid
Fotokotis on välklamp Yongnuo Speedlite YN560-II. Tegu on täismanuaalse välguga, mille juhtarvuks 58 ning mis toimib nii juht- kui orivälguna. Üsna lihtne välklamp, kuid siiani püsinud töökindel.
Kohe-kohe peaks aga saabuma uus välgutaja, milleks valisin Godox Ving V860II. See on juba veidike targem, E-TTL toega ning juhtarvuga 60. Samuti on tal sisseehitatud juhtmevaba saatja ning High Speed Sync võimalus.

Välklamp / Foto: Jan Lepamaa

Muud vidinad
Lisaks kõigele muule kolale mahuvad minu fotokotti veel nii Phottixi lisaakud, Phottixi kaugpäästik, Yongnuo juhtmevabad välgusaatjad/vastuvõtjad ja näiteks Sanyo Eneloop AA akud. Nende viimaste asemel olen küll viimasel ajal hakanud kasutama välkudes hoopistükkis IKEA Ladda sarnaseid akusid, mis juttude ja testide järgi peaksid olema Eneloopidega täpselt võrdsed tooted. Ega ausalt öeldes vahet pole küll väga märganud, välk töötab ikka täpselt samamoodi ning ka laadimiskiirus on sama. Võibolla ongi samad akud lihtsalt teises brändingus.

Lisaks leiab mu fotokotist veel LED-pealambi, puhastuslapid, akulaadija ja põlvekaitsmed (juhuks, kui tuleb tahtmine põlvili makrotada – väga mugav, kui on pehmed põlvekaitsmed). Kui lähen mõnele pikemale fotoretkele, siis võtan kaasa ka akupanga. Alati on fotokotis kaasas ka kaamerale ja objektiividele kaitse suurema vihma eest – vana kilejope varrukas ?

Ja ongi kõik. Statiiv käib kotile rihmadega külge ja siis võibki minna pildiretkele.

Kui keegi soovib ka oma fotokoti sisu tutvustada ja näidata, millega saab mida teha, siis andke aga teada e-mailile: [email protected]

Head lugemist ja pildistamist!