Jaga sõpradega


Mõni kuu tagasi raputas hübriidkaamerate maailma uus Fujifilm X-T30, mis on oma niigi heal tasemel eelkäijast veelgi parem.

Enne, kui toon välja olulised X-T30 omadused, räägin paar sõna sellest, mida tähendab üldse pildistamine hübriidkaameraga. Eelkõige just sellest vaatenurgast, kui oled olnud enne peegelkaamera kasutaja.

- REKLAAM -

Olen kasutanud viimased aasta aega hübriidkaamerat, täpsemini Fujifilmi mudelit X-T20. Lihtsustatult võib öelda, et olen sellega peaaegu igas olukorras väga rahul.

Minu peamine soov peegelkaameralt hübriidile üle minnes oli suurest fotokotist lahti saada. Kuna fotograafiast on saanud ka osa igapäevasest tööst ning kaamera peab olema tegelikult 24/7 kaasas, oli just mobiilsus võtmesõnaks. Mind ei huvitanud mingid tehnilised üksikasjad või muud tegurid, mida tihti kiputakse rõhutama. Esimesena paningi müüki oma vana ja kohmaka fotokoti, et selle asemele soetada uus pisike ning popikas kotike. See pidi mahutama kaamera ja mõned objektiivid.  Peamine oli, et mul endal oleks hea ning mugav seda igapäevaselt kaasas kanda. Tänaseks on seis aga selline, et vana kott on endiselt kasutuses ja kohati tundub, et ruumi jääb jälle väheks. Kõik asjad on hübriididel tõesti väiksemad, aga neid on ikka ju sama palju, kui mitte isegi rohkem.

Foto: Janek Laanemäe

Mis siis aga hübriidiga pildistades muutub? Muutub see, et sind hakatakse kahtleval pilgul vaatama. Silmis on inimestel küsimus, kas fotograaf tuli nüüd sellise pisikese seebikarbiga nalja tegema, sest sellega ei saa ometi häid pilte. „Fotograafidel“ on ju ometi suured kaamerad ja veel suuremad objektiivid ning pilti tehes teevad need aparaadid ikka kõva häält ka. Julgemad küsivad ja saavad vastuse. Teised aga vist jäävadki kõhklema, kuniks pildid valmis.

Võin täiesti julgelt väita, et hübriidkaameratega saab teha pilti sama hästi, kusjuures erinevalt paljudest peegelkaameratest saab seda teha vajadusel täiesti hääletult. Loomulikult on igal brändil oma iseärasused, aga need nendeks. Osad on mugavamad, osad tüütumad. Selles ülevaates aga ei hakka ma liikuma punkt-punkti haaval menüüs või mingis kitsas valdkonnas, samuti võrdlema ka otseselt ühegi teise kaameraga. Pigem vaatame sellest vaatenurgast, mis juhtub, kui sa ostad oma esimeseks hübriidiks just paljukiidetud Fujifilm X-T30 kaamera.

Head ja vead

Nüüd selle juurde, mis selle kaamera juures hästi on. Seda on ikka palju!

  • Alustuseks funktsionaalsuse juurde. Enamus kaameratel on kasutusel menüüklahvid. Ka selle kaamera eelmisel versioonil ehk mudelil X-T20 on menüüs liikumiseks noolte nupud (üles-alla ja paremale-vasakule). Osadel kaameratel on ka rattakujulised nupud ning lisaks erinevad suunaklahvid. X-T30 kaameral on aga üks pisike nupp ehk joystick. See väike vidin on alguses harjumatu, kuid üsna ruttu saab fotograaf aimu, kui palju see annab juurde kasutuskiiruses ja mugavuses menüüs liikumisel ning teravustamispunkti valikul.
  • Sisemuses peitub muidugi selle kaamera võimsus. See on päris muljetavaldav, milliseid pildifaile suudab toota 26,1 MP X-Trans sensor ja 4-tuumaline pildiprotsessor. Ei saa muidugi unustada, et tegelikult on tegemist poolkaaderkaameraga ehk APS-C mõõdus sensoriga. Seda enam paneb pildi kvaliteet heas mõttes kulmu kergitama.
  • Detailsus, värvide ja dünaamiline ulatus on lihtsalt suurepärane. Loomulikult soovitan pildistada ikka RAW formaadis, kuid Fujifilm X-T30 JPG failid on tegelikult nii hea kvaliteediga, et kannatavad ka päris arvestatavat järeltöötlust. Kuna RAW formaadis pildifailid on väga suured, siis tihti võibki pildistada JPG-s, et hilisem failide haldamine lihtsam oleks.
  • Hämaras saab alati pildi kätte, sest ISO taluvus on väga võimas ja kannatab võrdlust palju suuremate ning kallimate kaameratega. Samuti on suurepärane ka laiendatava ISO madalaim väärtus, milleks on ISO 80.
  • Autofookus on niivõrd täiuslik, et see vajaks suisa eraldi põhjalikku ülevaadet. Kuid ütlen kokkuvõtvalt, et kui selle kaamera autofookuse omadused endale korralikult selgeks teha, siis osutub peaaegu võimatuks olukord, kus teravat pilti tehtud ei saa. Kaameral on 425 faasituvastusega teravustamispunkti, mis tähendab, et kaetus on terve kaadri ulatuses. Lihtsalt võrdluseks – heal peegelkaameral on neid kordi vähem ehk tavaliselt alla saja.
  • Asi, mis mind aina rohkem kõnetab – elektrooniline katik. On üllatavalt hea pildistada ilma katikuklõpsuta. Neid kohti ja olukordi on päris tihti, kus sa ei taha enda poole noomivaid pilke, kuna vajutasid päästikule ja see klõpsatus häiris kedagi. See on ka eluslooduse jäädvustamise puhul äärmiselt asjalik abimees.

Nüüd aga räägin südamelt ära häirivad pisiasjad. Need on sellised, mida küll märkad, aga nendega harjub lihtsalt ära.

  • Pildiotsijast ei saa niisama läbi vaadata. Ka mina olin harjunud koguaeg läbi pildiotsija vaatama, kas tasub pilti teha või mitte. Alguses oli väga ebamugav, et iga kord tuleb kaamera sisse lülitada, kui soovid näha, mida pildistada. Täna aga ma ei kasutagi peaaegu pildiotsijat, vaid vaatan ekraanilt ja pildistan ka ainult ekraani abil. Selle jaoks kaamera ON-nupule vajutus ei ole ju tegelikult eriline probleem.
  • Liiga pisike. Eks see on selline imelik miinus, mille üle nuriseda, ise ju tahame tihti väiksemat kaamerat, kui hübriidi soetame. Aga see väike mõõt häirib just siis, kui pole nuppudele ja näppudele piisavalt ruumi jäetud. X-T30 puhul tuleb see hästi esile just kiirmenüü nupu paigutuse osas. Esimestel kordadel ma isegi ei saanud aru, miks kiirmenüü koguaeg ette tuleb, kuna nupp jääb täpselt pöidla alla ja fotograaf isegi ei märka seda.
  • Paljudel kaameratel on pööratavad-keeratavad ekraanid, aga X-T30 ekraani ei saa püstkaadervõtte puhul alla liigutada. Ekraan liigub paraku ainult ühes suunas.
  • Statiivi kiirkinnitusplaadi asukoht on liiga lähedal aku ja mälukaardi luugile. See tähendab, et iga kord tuleb plaat ära keerata, kui vaja akut vahetada või mälukaarti kätte saada. Ma pole sellise anomaaliaga varem kokku puutunud ja omamoodi on isegi huvitav, et see käib juba aastaid Fujifilmi keredega kaasas. Muutust ei tulnud ka X-T30 kerega. Mure lahendab tegelikult üks äge lisavidin, mida saab eraldi netist tellida. Kellel huvi võib toimetusele kirjutada ja juhendame.

 Tõsisem miinus on ilmastikukindluse puudumine. Seega iga ilmaga eluslooduse pildistajatel tasuks kaaluda, kas ikka vahetada oma pommikindel peegelkaamera selle pisikese hübriidi vastu.

Millist komplekti eelistada ja kes peaks soetama?

Kui alustav fotograaf ei tea täpselt, millised on tulevikus tema pildistamisharjumused, siis soovitaks esialgu soetada X-T30 koos Fujifilmi 18-55mm F2.8-4 objektiiviga. Viimane on oma omadustelt kaugelt parem, kui peegelkaameratele pakutavad KIT-objektiivid. Minu hinnangul tuleb Fujifilmi ilu ja võlu aga eriti hästi esile just valgusjõuliste fikseeritud fookuskaugusega objektiivide kasutamisel, nagu näiteks Fujifilmi 35mm F1.4 või 90mm F2.0.

Objektiivide valikul on hea meeles pidada tõsiasja, et kõige paremini sobivad ikka Fuji enda objektiivid. On olemas ka odavamaid Samyangi objektiive (neil paraku puudub automaatne teravustamine) ning samuti on võimalik soetada erinevaid adaptereid, et kasutada ka teiste tootjate (Canon, Nikon jne) objektiive, aga kvaliteedikadu pole seda väärt.

Kaamera ostmisel võiks leida võimaluse selle käes hoidmiseks. Tegu on siiski küllaltki pisikese kaameraga (kaalub kõigest 383 grammi, mõõtudega 118,4 x 82,8 x 46,8 mm) ning suuremate kätega inimesel läheb kasutamine kohmakaks.

Tuletan veelkord meelde, et tegu on siiski poolkaaderkaameraga ehk näiteks andunud tähistaeva pildistajale ei pruugi see piisav olla ja tuleks vaadata siiski mõne uue täiskaadriga kaamera poole.

Kaamera sobib aga ideaalselt tänavafotograafia harrastajatele. Parajalt stiilne, samas hääletu ja väike, et märkamatult tabada huvitavaid hetki.

Samuti on X-T30 ideaalne kaamera igapäevaseks kaameraks neile, kellele telefoniga pildistamine pole piisav, aga suurte peegelkaameratega liigset tähelepanu püüda ka ei soovita.

Kokkuvõtteks

Fujifilm X-T30 on kindlasti omas klassis üks parimaid hübriide. Tal on oma unikaalne välimus ja oma originaalsed kiiksud, mis teevad sellest väikesest, aga võimsast pildimasinast suurepärase universaalkaamera. Seda sobib kasutada ühe objektiiviga reisikaamerana või mitmete erinevate objektiividega korraliku tööloomana. Detailsus ja värvid, mida pakub üks pisike hübriid, on tõesti suur nauding.

Fujifilm X-T30 piltide dünaamiline ulatus võimaldab tihti ilma igasuguse kiilfiltrita saavutada tõetruud tulemused ja seda ka väga keerulistes valgusoludes.

Kogu eelnev jutt oli isiklikust kasutuskogemusest lähtuvalt. Olen aastate jooksul kasutanud Fujifilmi ja Sony hübriide, Canoni, Nikoni, Olympuse ning Pentaxi peegelkaameraid ja teinud nendega sadu tuhandeid pilte.

Jaga sõpradega


- REKLAAM -