Maastikufotograafide seas on käibel nali, et kuniks piltnik pole saanud kaadrisse virmalisi, helkivaid ööpilvi ja äikest, pole tegemist mingi tõsiseltvõetava maastikufotograafiga.
Ilmselt on nalja tagamaaks asjaolu, et kui järjekordse igava loojangu fotografeerimine pole eriline pingutus, siis eeltoodud kolme ilmastikunähtuse pildistamine kätkeb parajat annust magamatust, külmetamist, ohtude trotsimist, kõva ettevalmistust ja ka käputäit õnne.
Kuna praegu on korralik äikesehooaeg, siis seekord keskendume just välgu tabamisele ja virmalistest räägime pikemalt külmemal hooajal. Helkivate ööpilvede pildistamine on tehniliselt aga oluliselt lihtsam ja nendega ei hakka me oma lugejaid üldse koormama.
Pikse pildistamisele saab loomulikult läheneda spontaanselt, aga jäägu see aknast telefoniga pildistajate pärusmaaks. Antud artiklis keskendun korraliku ettevalmistusega protsessile, mis kena välgupildi saamise tõenäosust oluliselt suurendab.
Varustus
Soovitan tungivalt kaasas kanda laetud varuakut, sest järgmistes alapunktides kirjeldatud tehnikad on väga energiakulukad ja kindlasti ei taha fotograaf poole valgus-show ajal tühja aku pärast pika ninaga jääda.
Äärmiselt tänuväärne abimees on distantspäästik, millega säästad palju aega.
Lollikindel valik on lainurkobjektiiv, et katta pildistamisel võimalikult suur osa taevast, kuna välgunoole täpne asukoht on prognoosimatu.
Kui aga äike tuleb kaugelt merelt, siis saad ka teleobjektiiviga väga häid pilte püüda.
Loomulikult on hädavajalik ka statiiv.
Samuti on tihti vajalik kasutada vihmakaitset, sest äike ja tugev paduvihm käivad käsikäes.
Ohutus
Äike on väga võimas ja ohtlik ilmastikunähtus. Turvalisuses ei tohi mööndusi teha – ära seisa vees, ära mine suure puu alla, väldi elektriliinide lähedust. Kindlasti arvesta, et ka elektrooniline kaamera ning metallist statiiv täidavad suurepärast piksevarda funktsiooni, mis võivad fotograafi teise ilma säristada.
Vahepalana – kas teadsite, et enamus golfiväljaku surmadest on just pikselöökide tõttu, kuna metallist golfikepid tõmbavad välku ligi?
Seega püsi äikesepilvedest ohutus kauguses ja kui pilved hakkavad ohtlikult pea kohale jõudma, kobi autosse ja tee vehkat.
Kompositsioonist
Kompositsiooni valikul tuleks lähtuda loogikast, et äikesenooled on alati pildi peategelased.
Muidugi annab pildile vürtsi mõni huvitav lisadetail, näiteks peegeldused või põnev esiplaan.
Kaamera seaded
Kaamera seaded on päevaste ja öiste võtete korral veidi erinevad. Mõlemal juhul tasub ISO väärtus miinimumini viia ja ava väikseks keerata, et säriaeg võimalikult pikaks ajada.
Päevase pildistamise puhul võib abi olla ka neutraalhallist filtrist.
Pika säriaja vajadus tuleneb sellest, et äikesesähvatuse toimumine on prognoosimatu ja mida pikem on säriaeg, seda suurem on ka tõenäosus pikne pildile saada. Samas tuleb teha korralikud testid, et manuaalrežiimis pildistades kaadrit üle ei särita. Päevasel pildistamisel tuleb seega säriaeg korralikult ära fikseerida ja siis sarivõttega tulistada täpselt nii palju, kui kaamera võimaldab.
Öise pildistamise korral on ülesärituse oht väiksem ja seetõttu soovitan kasutada üldse distantspäästikuga bulb-režiimi, mis võimaldab säriaja soovi korral ka minutite pikkuseks venitada. Aga arvestage, et kui osaliselt on ka tähistaevas näha, siis üle 20 sekundiline säriaeg ajab tähed triibuks.
Olgu öö või päev, pildista kindlasti RAW-formaadis, et saaksid hiljem üle- ja alasärisid kergemini korrigeerida.
Objektiiv tuleb keerata manuaalfookusele ja teravus suunata lõpmatusse. NB! Erinevad objektiivid teravustavad erinevate temperatuuride korral lõpmatusse erinevas asetuses, seega fikseerige „infinity“-kaugus kuskil valgemas kohas autofookusega enne ära.
Kaamerast tuleb kindlasti “noise reduction” funktsioon maha võtta, mis ei lase teist kaadrit vahetult peale pildistada, sest nagu ikka, juhtub just välgu tabamus sellesse aega, kui kaamera kahe kaadri vahelist pilti salvestab.
Lisaks on olemas spetsiaalsed välguandurid, mida kaameraga ühendada. Need “ennustavad” murdosa sekundi jagu sähvakat ette, et kaamera ise teeks õigel momendil pildi, aga seda ma testinud ei ole ja seega ei oska ka kommenteerida.
Lisanipid
Kasuta päikesevarjukit, et valgus objektiivis sillerdama ei saaks hakata.
Võta objektiivi puhastamiseks lapp kaasa, kuna tihti hakkab sadama ja tilk keset objektiivi rikub terve pildi.
Tunne oma asukohta, sest kiire reageerimisega saab samast äikesest erinevates kohtades pilte teha.
Kuidas äikest leida?
Lihtsam võimalus on jälgida ilmateadet ja sellest lähtuvalt pildistamist planeerida.
Teine variant on kasutada spetsiaalseid online lehekülgi (nt https://www.lightningmaps.org), kus on äikesepilvede liikumised ja konkreetsed välgusähvatused täpsemalt näha. Selle abil saab lausa teisest Eesti otsast kohale sõita, et pildile püüda näiteks just merelt saabuv äike.
Närvikõdi pakub ka kuhugi vaatlustorni ronida, et kaugel müdistavat äikest pildile püüda.
Mõnusat piksejahti!
