Fotoringkondades näib olevat lemmikteemaks arutleda, kui palju võiks algaja fotograaf tuttavate lapse sünnipäeva või pulma pildistamise eest raha küsida. Meie soovitus on – kui sa isegi enda hinda ei tea, mine õpi hoopis paremini pildistama.
Karmid sõnad, kas pole? Ja milline on raha ja oskuste vaheline seos? Lubage selgitada.
On olemas kõnekäänd, et kui kirurgi töövead katab haud, siis arhitekti vead jäävad sajanditeks linnapilti risustama. Fotograafi roll inimeste tähtsündmuste jäädvustamisel sarnaneb antud kontekstis tugevalt arhitekti omaga. Kui pidu on vaibunud ja aastakümned möödunud, on fotod esimeseks ja tihti ka ainsaks meenutuseks sellest suurejoonelisest üritusest, mille ajalukku salvestamine fotograafile usaldati.
Fotograafia on sigalahe hobi. Tegemist on ühe lihtsama ja odavama kodukunstivormiga, millega saab hakkama nii laps kui vanur. Kui pildid ka filigraansed välja ei kuku, keda huvitab? Kui ülearu oma piltidega kekutad, saad mõnelt fotoprofessorilt nukra peavangutuse ja paar krõbedamat sõna, aga keda seegi huvitab? Noh, meie toimetuse liikmeid igatahes küll mitte.
Tellimustööde täitmine on aga täiesti eraldi teema. Kui sa igavusest kaamera mõnele üritusele kaasa vedid ja pererahva rõõmuks pilte klõpsid, on see siseringi otsus ja siin pole midagi arutada. Kui aga fotograaf võtab vastu avaliku ja kuluka ürituse pildistamiskohustuse, siis kaasneb lisaks õigusele raha küsida ka vastutus ja pealegi kuramuse suur.
Iga mehhaanik, elektrik, pottsepp ja juuksur teab oma hinda. Ta tunneb turgu, oskab võrrelda enda töid teiste omadega, testib kundede maksevõimet, sätib paika hinnavahemikud ja esitab need tellijale. Vajadusel korrigeerib. Vahel tõstab hinda, vahel langetab. Kõige tähtsam – ta tunneb oma tööd!
Ükski professionaalne juuksur pole nii loll, et minna ametikaaslastelt nõu küsima, kui palju ta uute kääridega lõigates nüüd raha küsima peaks. Seda teeb ainult diletant. Õpitakse tasuta või ise peale makstes. Harva saab ka tasustatud praktikakoha.
Võõrast kinnisvara, lapsi, autosid ja pulmapidusid ei pildistata raha eest oma lõbuks. Kui tellija teab, et sa oled algaja kaameraomanik ja oskab arvestada eelneva hoiatusega, et tulemus ei pruugi tulla rahuldav, siis
on tegemist justkui tellija probleemiga. Aga siin on üks konks. Pange ennast korraks tellija olukorda. Kui paljud tegelikult telliksid praktikapottsepalt ahju ladumise, kui pottsepp ütleb ausalt ära — see on minu hobi ja võib-olla läheb sul pärast maja põlema? Mitte keegi!
Nii et Sina algaja fotograaf, kes sa alles hiljuti poolkaaderkaamera ja kitiobjektiiviga lumesajus õnnepalee ees kaameravälguga meeleheitlikult külmetavast pruutpaarist pilti proovisid teha — mine arene ja jäta vastutusrikkad tööd neile, kes seda tegelikult oskavad.
PS. Fotojuttude toimetus on rahumeelne seltskond, aga vahel katkeb ka meie kannatus. Käesoleva kirjatüki autorid austavad erineva rahvuse, usutunnistuse, nahavärvi ja kultuuritaustaga fotograafe, samuti tunneme kaasa kodututele koertele ja kõikidele inimestele, kes teevad rumalusi meditsiinilisest diagnoosist tulenevalt. Ahnust me aga ei salli.

TOIMETUS

- REKLAAM -