Fotoringkondades on RAW ja JPEG (JPG) failivormingute üle arutelusid peetud pikki aastaid. Mõlemal on omad eelised ja puudused ning valik, millist parasjagu kasutada, polegi nii lihtne, kui esmapilgul tundub.

Kui te alles teete esimesi samme pildistamise hobirajal, siis sellised mõisted nagu RAW ja JPG võivad tunduda kummalised ja omamoodi keerulised asjad. Toon veidi selgust.

- REKLAAM -

Pildi tegemise protsess on ju kaameratel sarnane – te vajutate päästikut, sellest lähtuvalt võimaldate värvi- ja valgusandmetel siseneda kaamerasse ja talletate selle siis vastavale infokandjale.

RAW fail on töötlemata pildiandmete kogumik. Oma mahult on nad suured ja nende vaatamise/töötlemise jaoks on vaja sobilikke programme. See tähendab omakorda, et selliste suurte failidega ümberkäimiseks on vaja korralikku arvutit ja piisava suurusega mälukaarti. Kõige suurema boonusena saate endale paindliku faili, mida sobivas suunas töödelda.

JPEG (JPG) failid on juba töödeldud failid (autoriks kaamera sisse pugenud pisike hiinlane 🙂 ). Nende failide puhul tuleb arvestada juba eos osalise infokaoga. Seda formaati on edukalt kasutatud juba aastast 1992 – algne eesmärk oligi luua sobilik variant, mis oleks kompromiss kvaliteedi ja faili suuruse vahel.

Tuletagem meelde interneti algusaegasid, kus ühe faili liigutamine mööda traate võttis aega pool päeva ja mõistate paremini, miks JPG vorming üldse välja mõeldi 😉

Loomulikult tekib küsimus, kumba neist valida tasub.

Foto: Pixabay

Et olla poliitiliselt korrektne, siis peaks esmajoones vastama nii, et kõik sõltub teie pildistamise eesmärgist. Kuna RAW failid sisaldavad oluliselt rohkem infot, siis tuleb see järeltöötluses suuresti kasuks, seda eriti siis, kui on vaja „päästa“ erinevaid “heledaks põlenud” või tumedaks jäänud detaile, paremini reguleerida säritust, valge balanssi ja teisi parameetreid.

Eelnevast ka mõned soovitused, millal pildistada RAW formaadis:

Kui pildistate tasulisi fotosid (klientidega töötades tuleb olla paindlik ja see eeldab ka samasuguseid võtteid pildi töötluses, kus saab teha kergemini korrektsioone vastavalt tellija soovidele).

Kui olete juba „tubli tegija“ ning teie lõpptulemuse saavutamise teel omab suurt osakaalu järeltöötlus või pildistate rasketes valgusoludes (loojang, öö jne), pannes ennast ja oma kaamerat võimete piirile.

Paljud kogenud fotograafid pildistavad enamus ajast ainult RAW formaadis, sest kunagi ei tea ette, kui palju töötlust korraliku pildi valmimine nõuab. Parem kontrollida ise infokadu, kui lasta seda teha masinal.

See muidugi ei tähenda, et algajad peaksid kogu aeg RAW vormingus pildistama. On terve rida olukordi, kus võiks täitsa vabalt pilte teha klassikalises JPG formaadis ilma selle üle mingisugust piinlikkust tundmata.

Näiteks kui kaamera poolt etteantud seadistused (erinevad pildistamisreziimid nagu maastik, portree, sport jms variandid) sobivad fotograafile ja teevad elu piisavalt lihtsaks ning puudub soov korrigeerida piltide tonaalsust, säritust ja värve.

Kui pildistaja ei pane suurt rõhku ega aega pildi järeltöötlusele arvutis ning lihtsam pildi korrektsioon on see, millega asi piirdubki.

Suurte mahtudega failide liigutamine ja ladustamine ei ole pildistaja pärusmaa.

Situatsioonides, kus  soovid kasutada kaamera maksimaalset sarivõtet – RAW on mahukam ja vähendab parasjagu kaamera puhvrit, mistõttu hakkab fotoaparaat peale mõningast “tulistamist” kaadreid vahele jätma ehk maakeeli hangub.

Foto: Pixabay

Olukordades, kus fotograaf on oma JPG piltidega rahul, pole mingit karjuvat vajadust teha neid samu pilte RAW formaadis. Jätkake samamoodi. See ei vähenda piltniku rolli olla õigel ajal õiges kohas ja jäädvustada endale sobilikke hetki. Tänapäeva kaameratel (ja ka telefonidel) on juba piisavalt hea tarkvara, mis võimaldab saada tubli tulemus ka JPG formaadis.

Võttes arvesse, kui palju lisandub sotsiaalmeedias igapäevaselt uusi pilte sõpradest, perest, lemmikloomadest ja kenadest loodusvaadetest, on selge, et RAW failidega jändamine ei tule paljudele pühapäevapiltnikele kõne allagi. Ajakulu töötluseks ja andmemahtude suurused teeksid elu võimatult keerulisemaks.

See viimane fakt on ka tegelikult juba pildistamise ajal eeliseks. Kuna JPEG fail on mahult väiksem, siis mahub kaamera mälukaardile oluliselt rohkem pilte. Igaüks võib ise teha katse ja muuta oma kaameras pildistamise formaati JPG-st RAW-ks ning kohe on näha, kui vähe pilte nüüd mälukaardile mahub.

Foto: Pixabay

Seega võib kokkuvõtlikult öelda, et kui fotosõber ei panusta suurel määral järeltöötlusele, ei pea tegema tellimustöid klientidele ning paljud pildid leiavad oma vaatajad peamiselt sotsiaalmeedias, siis tasub julgesti jätkata JPEG formaadis pildistamisega. Kui aga nõudmised piltide suhtes on märksa tõsisemad, siis oleks mõistlik enamikel juhtudel liikuda tasapisi RAW formaadi poole.