Päevast päeva, kuust kuusse on meil kasutusel hulgaliselt tehnikat, millega saab edukalt jäädvustada erinevaid hetki ja sündmusi, olgu selleks siis mobiiltelefon või professionaalne fotokaamera. Miljonid ja miljonid pildid laetakse igas sekundis internetti üles.
Parema tulemuse nimel tuleks kord aastas olla enesekriitiline ja vaadata üle varasemate aastate fotojäädvustused.
Tuleb tunnistada, et mitte kedagi ei huvita teie 5 aastat tagasi tehtud päikeseloojangu pilt. Ausalt!!! Neid tuleb igapäevaselt juurde kümnete ja sadade kaupa. Ja mida teeksite ise sellega – suure tõenäosusega mitte midagi? Ehk oleks mõistlik need ära kustutada ja alles jätta ainult need, mis teid tegelikult kõnetavad, kas siis huvitava süžee või isikliku emotsiooni tõttu. Aastaid tagasi tehtud fotod, mis on ilusad aga igavad, tasuks eemaldada ka oma sotsiaalmeedia kontolt. Ehk tõstad nad arvutist kuskile välisele kõvakettale lootuses, et küll ma ükskord neid ikka vaatama hakkan. Ei hakka… tegelikult ka…
Sinna nad jäävad „tolmu koguma“ ja ruumi võtma, kuniks kõvaketas täis saab ja olete sunnitud vana eest ära kustutama.
Mina ise olen vähemalt kord aastas sellise puhastuse ette võtnud. Ja siiani pole olnud juhust, et keegi küsiks või uuriks aastatetaguse pildi kohta mingit infot või faili.
Ja teiseks. Kas need pildid, mida tegite 5 aasta tagasi, on sama heal tasemel kui praegused? Pigem ei…
No milleks siis igasugust „pahna“ säilitada ja arhiveerida. Jätke need alles, mis on teie jaoks just need olulised ja tähtsamad, need millega on tihe seos ja läbielamine. Need, mille üle ise uhked olete või pikaajalise fotoprojekti fotolülid on.
Kokkuvõtlikult öeldes, tehke kord aastas see suurpuhastus ära. Kustutage igavad pildid, arhiveerige väärtuslik materjal kõvaketastele või mujale. Hoidke alles need, mis seda väärivad!
