Me armastame ja vihkame sotsiaalmeediat. Ühelt poolt on tegemist sõltuvust tekitava fenomeniga, kus levitatakse palju pahna ja pooltõdesid. Teisalt on vähemalt fotograafidele see suurepäraseks näitusepinnaks, kus viraalseks muutunud fotod teevad ilma liialdamata tervele maailmale tiiru peale.
Suur postituste hulk ajajoonel toob endaga kaasa olukorra, et vaatajal ei jää tegelikult tihti aega piltide vaatamiseks ja neisse süvenemiseks. Igav pilt on kohe edasi keritud ja meelde jääb ainult see, et isik X postitas mingi mõttetu foto. See ei ole hea start enda kuvandiloomeks!
Üldiselt jagavad fotograafid oma pilte suhteliselt palju. Jagatakse tavalisi klõpsatusi, aga ka häid ja väga häid fotosid. Ehk oleks mõistlik jagada ainult neid kõige paremaid?
Siit ka soovitus. Ärge laadige iga päev pilte sotsiaalmeediasse, kui te just iga päev puhast kulda ei ole võimelised tootma. Jätke postituste vahele “õhku” ja laadige üles ainult need, mis teid ennast väga kõnetavad. Ja mõelge, kas see pilt võiks kõnetada ka vaatajat…
Hea enesetesti küsimus oleks enne üleslaadimist järgmine: “Kas ma jagaksin seda fotot edasi, kui see oleks kellegi teise tehtud?”
Oma sõprade ja fotogruppide liikmete jaoks olete te täpselt nii hea fotograaf, kui hea on teie viimane pilt…
