Seekordne algajatele suunatud juhis koosneb kolmest osast ning lisaks käesolevale kokkuvõtvale jutule käsitleme kõiki kolme teemat järgmistel nädalatel veidi põhjalikumalt.
Tehnilistest nüanssides oleme rääkinud juba palju. Horisont peab sirge olema, üle- ja alasäride vajalikkus põhjalikult läbi mõeldud. Ometigi on enamus ka tehniliselt korrektsetest piltidest mitte midagi ütlevad “klõpsud”, mis eriti silma ei torka ning meelde ei jää. Toon välja kolm enamlevinud nüanssi, millega on võimalik foto eristuvaks ja seeläbi ajatuks muuta.
Kompositsioon
Pole olemas head pilti halva kompositsiooniga. Isegi kui üldtunnustatud reegleid on rikutud, siis on seda tehtud teadlikult ja meisterlikult. Objektide asetust pildil on võimatu ülehinnata. Lisaks mängivad siin suurt rolli esiplaani ja tagaplaani omavaheline suhestumine, kontrastid ja koostöö erinevate pildi poolte vahel.
Emotsioon
Meeldejäävatel piltide on tugev emotsioon, žest või meeleolu. Olgu selleks siis jõuline muster, värviderohke loodusvaade, emotsionaalsed inimesed, üksik objekt vs maailmaruum või hoopiski malbe romantiline lembehetk. Neid näiteid võibki üles lugema jääda, aga peamine on, et vaatajal tekiks pilti vaadates oma emotsioon – naeratusest kulmukortsutuseni.
Isiklikkus
Kui fotograafil õnnestub puudutada pildiga inimese maailmavaadet ja suhtumist mingisse probleemi, samastuda tema personaalsete mõtetega, jagada samu või luua uusi emotsioone ja meeleolusid, siis kõnetab fotojäädvustus vaatajat juba täiesti uuel moel. Äärmusliku näitena võib tuua pildi kodutust kassipojast, kellele tahaksid appi tõtata tuhanded loomasõbrad, kelle tegevus päädib üleriikliku korjandusega.
Järgmisel nädalal kirjutangi juba veidi pikemalt sellest, kuidas pildile emotsioonid püüda.
